Seto Talumuuseum!

 Seto Talumuuseumi säilikud on kogutud XX saj 90-ndate teisest poolest alates. Esemed, fotod, arhiivimaterjal, filmid, heliülesvõtted jm võimaldavad tutvuda Setomaa erinevate valdkondadega XIX sajandi keskpaigast tänapäevani.
Suure rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) öeldud sõnad:” Vanad laulud ja jutud, mis Eesti ja Liivimaal ju ammu on unustatud ehk nagu tähtsuseta prügi kolikambrisse pandud, kust neid üksnes himukad ja väsimata uurijad vaevaga välja toovad – on setukeste maal veel nüüdki täies aus olemas ja igapäevases elus niisama pruugitavad kui igapäevane leib ihu toitmiseks.”, on kehtiv Setomaal veel tänapäevalgi.
Siin on põlvest põlve alles hoitud mitte ainult arhailist mitmehäälset rahvalaulu, kombeid, uskumusi jne, vaid rohkesti ka esivanemate valmistatud rahvarõivaid, ehteid, töö- ja tarberiistu jm.
Meie kogudesse on lahkete seto inimeste ja teiste kaudu jõudnud väga palju tekstiili:
~ 200 erinevat naiste rahvarõivapluusi ehk hamet,
~ 100 käterätikut ehk tiranikku
~50 ikoonilina ehk pühäserätti
~100 kirivööd jne, jne.
Kogud täienevad pidevalt. Eriti oodatud on meeste rõivad.
Töö- ja tarberiistadest on muuseumis eksponeeritud linatööriistad – kõige algelisemast kolgitsast hobusega ringiaetava linamurdmismasinani, lisaks erinevad köievändad.
Uhmrid, käsikivid, rehepeksu- ja tuulamismasin(ad) jm tutvustavad teravilja töötlemise lugu.
Rohkelt on muid meeste- ja naiste tööriistu ja tarbeasju, kõik pole eksponeeritud, paljud on hoidlates.

 
Arhiivist ja fotokogust leiab materjali Setomaa hariduse(näit Matsuri kooli arhiiv, Pankjavitsa kooli nurgakivi materjal), usuelu(fotod Petseri kloostrist ja tsässonatest), on rohkelt trükiseid setodelt ja setodest, väike algusjärgus kunstikogu ja mõndagi muud.
Lahkete inimeste abiga täienevad kogud veelgi ja on suureks abiks huvilistele ning uurijatele Setomaa tundmaõppimisel.