Pekot hoitakse pimedas rehealuses haavapakus ja viiakse ühest talust teise õlekoos. Kui Peko on olnud ühe peremehe käes rohkem kui aasta, siis hakkavad kõik selle ümbruskonna mehed, kus asub Peko, kaklema. Kes selle toimingu juures end kõige rohkem jõuab veristada, siis selle kätte jääb Peko tulevaks aastaks.
Sellest võime õppida, et setud olid vanasti sõjakas rahvas ja et oma eneseohverdust ja vahvust teistele näidata, veristavad nad mõnikord ennest ka ise, Peko pärast löömingul olles.