Aare Hõrn ja Õie Sarv heast ja halvast setu rahva elus

www.fennougria.ee (Setumaa lipp.)


Laupäeval on Värskas XV Seto kuningriigi päev 01.08.2008


XIV Seto kuningriigi päeval osales ligi 5000 inimest 04.08.2007


Vene riik korraldab setudele suvel peo 17.04.2008

Setomaa Valdade Liidu kultuurinõunik ja Seto Kuningriigi ülemsootska Aare Hõrn ja Seto Kongressi Tugiühingu liige Õie Sarv kirjutasid Setumaa minevikust ja olevikust, heast ja halvast setu rahva elus.

Toimetuselt. 29. juulil avaldas Venemaa uudisteagentuur Regnum uudisloo 27. ja 28. juunil Pihkva oblastis Petseris ja Sigovo (eestipäraselt Radaja) külas toimuva setu rahva festivali kohta. Setude ajalugu käsitledes on artiklis muu hulgas kirjutatud järgmist:

"Suurima tõusu kultuuri ja rahvapärase käsitöö alal saavutasid setud 1917. aastal, kui Vene impeeriumis oli aktiivselt arutusel nende etnokultuurilise autonoomia loomine.

1920. aastal, pärast Eesti poolt bolševikega Tartu rahulepingu sõlmimist läks kogu setu rahva asuala Eestile. Pärast 1920. aastat hakkas Eesti valitsus setusid assimileerima. Eesti ametlik ideoloogia ei tunnistanud ega tunnista praeguseni setude kui omaette rahva olemasolu, pidades neid lihtsalt "metsikuteks eestlasteks". Enamik setusid olid sunnitud võtma eesti perekonnanimed ja nimed, vaatamata sellele, et alates XVI sajandist tunnistasid setud õigeusku (enne seda olid nad paganlikud) ja kandsid õigeusklikke liignimesid ja nimesid. 1944. aastal läks osa setude asualast, kaasa arvatud Petseri linn, Pihkva oblasti külge.






1987. aastaks elas Pihkva oblasti territooriumil umbes viis tuhat setu rahva esindajat. Pärast 1991. aastat kallutas Eesti valitsus majanduslikke ja poliitilisi soodustusi kasutades suure osa setudest - Pihkva oblasti elanikest - ümber asuma Eestisse. Lähtudes professor Gennadi Manakovi poolt 2008. aastal läbi viidud viimaste uurimuste andmetest, elab käesoleval ajal Pihkva oblasti territooriumil 172 setu rahva esindajat."