Obinitsa surnuaia juures on kivirist, kuhu käidi igasuguseid haigusi ravimas. Jutustaja viieaastasel lelletütrel olid jalad haiged, ei saanud jalgadele astuda. Viidi haige Obinitsa surnuaiale tuttava hauale, korjati haualt humala varsi ja mähiti nendega jalad kinni. Siis lõigati "kammitsat" (mähised) lahti, hüüti surnu nimi, kelle haual laps oli. Nii tehhti järjest kolm korda. Siis viidi haige laps kiviristi juurde, riputati ristile vöö, vaotati lapse jalad vastu kivi ja öeldi: "Nimesid vaoda, jalgu vaoda" jällegi kolm korda. Lapse jalad said terveks.
"Esi näk' ma tuud asja, sjoo olõ-õi ilmajutt," ütles jutustaja. See olevat juhtunud umbes seitse aastat tagasi. Jutustaja mäletab, et ta lapsena oli seda kiviristi kartnud.
"Esi näk' ma tuud asja, sjoo olõ-õi ilmajutt," ütles jutustaja. See olevat juhtunud umbes seitse aastat tagasi. Jutustaja mäletab, et ta lapsena oli seda kiviristi kartnud.
Комментариев нет:
Отправить комментарий